Kes on seto?

Venelastel on oma laul. Igaühel on oma laul. Missugune lind, niisugune laul.
Oled sa sakslane vai prantslane, igaühel omad kombed, omad laulud. No siin kah.


Aleksandra Toomiste, seto.


Setod on elanud ja elavad nii lätlaste, venelaste kui ka eestlaste mõjuväljas ja siiski ei ole nad olnud "ei see ega too", vaid jäänud tänase päevani iseendaks.
Kas inimene on seto või ei, määrab paljude hinnangul see, kes olid tema vanemad. Setoks olemine seostub eelkõige seto keele kõnelemisega , seto laulustiili valdamise ja mõistmise, pere- ja kogukondlikest tavadest kinnipidamise ja esivanemate austamisega.
Setod hoiavad kokku ja on alalhoidlikud. Oma loomult on seto abivalmis. Seda sellepärast, et ta teab, et kunagi vajab ka tema ise abi. Võõras tulija võetakse omaks või mitte. Umbusk ei lase võõraid kiirelt ühiskonna liikmena tunnustada.
Setosid on nimetatud ka Pihkva eestlasteks, Petserimaa eestlasteks, pooleusulisteks ehk poluvernikuteks ja kuningarahvaks. Pihkva eestlaste nimi pärineb juba 13. saj, kui kagueestlased allutati Pihkva vürstiriigile. Petserimaa eestlasteks nimetati eestlasi ja setosid, kes elasid Petserimaal peale tartu rahu sõlmimist. Poluvernikuteks ehk pooleusulisteks nimetas õigeusu kirik mittevene rahvusest kloostritalupoegi. Seto vabad talupojad kutsusid end kuningarahvaks, vastandudes seeläbi mõisaorjadele, ja Vene tsaari kutsuti kuningaks.
Setode jaoks on oluline, et nad on olnud vaba rahvas, kes ei ole mõisnikku orjanud.


"Setomaa ida ja lääne vahel" Kadri Tähepõld