Setu keel.

Setu keel
Keeleline kuuluvus:
Soome-ugri keelkond, läänemeresoome rühm.
Regioon:
Kagu-Eesti piirialad (Setumaa). Alates 1944. aastast on setude asuala administratiivselt jagatud kaheks, 1993. aastal märgiti sinna Vene Föderatsiooni poolt ühepoolselt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni eraldusjoon.
Kõnelejate arv:
Eesti Vabariigi 2000. aasta rahvaloenduse käigus setusid ei eristatud. Hinnanguliselt on setusid terves Eestis 10 000 - 13 000, sellest põlisel asualal umbes 3000 - 4000. 2003. aastal Vene Föderatsiooni alal läbiviidud rahvaloendusel määratles setuna ennast ligi 100 inimest.
Keelekogukonna lühike ajalugu:
Setude päritolu ei ole selge, oletatakse, et nad idapoolsete läänemeresoome hõimude järeltulijad. Setude arv on teada 19. sajandi lõpust kuni 1934. aastani. 1934. aasta rahvaloenduse järgi oli setusid 15 000.
1997. aastal Võru Instituudi poolt Setumaa alal läbiviidud uurimuses küsitletutest määratles 46% ennast setuna, 45% eestlasena. Keelt, mida setud räägivad, nimetavad nad setu keeleks. 1997. aasta uuringu käigus küsitletutest pidas setu keelt omaette keeleks 40%, 30% arvas, et setu keel on võru keele osa, 15% pidas setu keelt eesti keele osaks. Kohalikku keelt rääkis pidevalt 50% küsitletutest, 23% vahetevahel, 8% harva, ülejäänud ei räägi üldse. Setu keele alalhoidmist pidas vajalikuks 86% küsitletutest, setu kultuuri alalhoidmist 92% küsitletutest. Setudel on kultuuripärand säilinud paremini kui keel.

Setu keele positsioon on tuntavalt nõrgenenud alates 1960. aastatest. Seda tingisid alljärgnevad tegurid:
1. Külaühiskonna ja ka külade teadlik nõrgendamine - linnatüüpi keskasulate loomine, küladesse ehitamise keeld ning noorte suunamine keskasulatesse, millega lapsed eraldusid vanavanematest.
2. Koolides läbiviidud kampaaniad lapsevanematele setu keele kahjulikkusest lapse arengule ning edukusele.
3. Lasteaedade, sh nädalalasteaedade, kus lapsed viibisid ainult eestikeelses keskkonnas.
4. Eestikeelse meedia, eriti televisiooni kiire levik 1970. aastatel.
5. Noorte väljaränne, töölesuunamistega eestikeelsete inimeste, eriti juhtivtöötajate hulga suurenemine.

Kuni 1980. aastate alguseni oli Setumaa koolides laste omavaheline suhtlemine valdavalt setukeelne, 1980. aastatel toimus kiire laste keelevahetus, lapsed on kirjakeelsed, vallates setu keelt passiivselt.

Alates 1990. aastatest on toimub setude, sealhulgas ka noorema põlvkonna hulgas eneseteadvuse tõus. Esmajoones avaldub see setu kultuuri väärtustamises (setu rahvalaul, rahvariided, kombed, setu elustiil). Setu kultuuri väärtustavate noorte hulgas on täheldatav tagasipöördumine setu keele juurde. Setu liikumine on loonud mitmeid organisatsioone (Setu Kultuurifond, Setomaa Valdade Liit, Setomaa Arendusselts, Seto Noorte Selts). Setu poliitika tulemusel toimib alates 1997. aastast riiklik Setumaa programm, mis alates 2003. aastast on suunatud ainult kultuuriprojektidele. Lõuna-Eesti keele ja kultuuriprogrammist ning Setumaa programmist on rahastatud laste setu kultuuri ja keele õpet koolides ja omakultuuriringides, setukeelsete raamatute ja heliplaatide väljaandmist, setu kultuuriüritusi (Leelopäevad, Setu Kuningriik, Setu käsitööpäev jm). Setu Kuningriigi Päevade käigus selgitatakse välja setu kultuuri aasta jooksul kõige paremini õpetanud kool (Seto Kuningriigi Koolikõnõ), kõik võistlusel osalenud saavad järgmiseks aastaks väikese stipendiumi. Algatatud on taotluse koostamine Setu kultuuri kandmiseks UNESCO kultuuripärandi nimekirja.