пятница, 12 февраля 2010 г.

Setomaast üldiselt

Eesti kõige kaugepoolsemas nurgas asub ajalooline ja etniline piirkond - Setomaa. Arheoloogiliste leidude põhjal on Setomaa inimasustus ligi 8400 aastat vana. Kõige vanem teadaolev kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Teised vanimad muistsete inimeste elukohad asuvad Värska lahe randadel, Irboska ümbruses, Optjoki jõe oru nõlvadel.
Nimetus "Setomaa" pärineb aastast 1861 ning kohalikus murdes on see "sõtomaa" (sõdade maa). Setosid on Eestis umbes 10 000 - 13 000, põlisel asualal umbes 3000 - 4000.
Setomaa traditsioonilist piirkonda või külade kogukonda nimetatakse nulgaks. Setomaal on 12 nulka, millest tervikuna või osaliselt asuvad Eesti poolel 9 ning Venemaa territooriumil 3. Ühe nulga koosseisu kuulub 10 - 12 küla ning nulkade piirid on sageli looduslikud.
Kõrgeim võimuorgan Setomaal on Seto Kongress, kes valib enda seast täidesaatva organi - Vanemate Kogu. Seto Kongress kuulutas 2002. aastal setod omaette rahvuseks.
Setomaal räägitakse võru - seto murret või uuemate uurimisandmete järgi lõuna - eesti keelt.

Комментариев нет:

Отправить комментарий