Setu muuseum

MUUSEUMI ALGUSLUGU.

Muuseumi ehitamisega alustati 01.novembril 1994.a. Talumuuseumi fondi eestvedamisel ja muuseum avati 17.juulil 1998.a.Seto Talumuuseumis on võimalik tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Ekspositsioonis on pool-kinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, töötuba, varjualused, suitsusaun, potivabrik, sepikoda, rehi ja tsäimaja. Enamus hooneid on originaalid, pärit Põhja-Setomaalt. Lisaks saab näha vahetuvaid temaatilisi näitusi vanast uueni, käsitööst kunstini, arheoloogiast ja ajaloost. Võimalik on osa võtta talsipühast, seto pitsipäevadest, folklooriõhtutest, rahvakalendritähtpäevade tähistamisest, talutöödest. Talumuuseumi filiaal Saatses, rajatuna kohaliku koolijuhi Viktor Veeberi poolt, on avatud 1974.aastast.
2004.a. maikuust on avatud projekti raames eurorahade abiga ehitatud unikaalne tsäimaja.


KOGUD.

Seto Talumuuseumi säilikud on kogutud XX saj 90-ndate teisest poolest alates. Esemed, fotod, arhiivimaterjal, filmid, heliülesvõtted jm võimaldavad tutvuda Setomaa erinevate valdkondadega XIX sajandi keskpaigast tänapäevani.
Suure rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) öeldud sõnad:” Vanad laulud ja jutud, mis Eesti ja Liivimaal ju ammu on unustatud ehk nagu tähtsuseta prügi kolikambrisse pandud, kust neid üksnes himukad ja väsimata uurijad vaevaga välja toovad – on setukeste maal veel nüüdki täies aus olemas ja igapäevases elus niisama pruugitavad kui igapäevane leib ihu toitmiseks.”, on kehtiv Setomaal veel tänapäevalgi.
Siin on põlvest põlve alles hoitud mitte ainult arhailist mitmehäälset rahvalaulu, kombeid, uskumusi jne, vaid rohkesti ka esivanemate valmistatud rahvarõivaid, ehteid, töö- ja tarberiistu jm.
Meie kogudesse on lahkete seto inimeste ja teiste kaudu jõudnud väga palju tekstiili:
~ 200 erinevat naiste rahvarõivapluusi ehk hamet,
~ 100 käterätikut ehk tiranikku
~50 ikoonilina ehk pühäserätti
~100 kirivööd jne, jne.
Kogud täienevad pidevalt. Eriti oodatud on meeste rõivad.
Töö- ja tarberiistadest on muuseumis eksponeeritud linatööriistad – kõige algelisemast kolgitsast hobusega ringiaetava linamurdmismasinani, lisaks erinevad köievändad.
Uhmrid, käsikivid, rehepeksu- ja tuulamismasin(ad) jm tutvustavad teravilja töötlemise lugu.
Rohkelt on muid meeste- ja naiste tööriistu ja tarbeasju, kõik pole eksponeeritud, paljud on hoidlates.
Arhiivist ja fotokogust leiab materjali Setomaa hariduse(näit Matsuri kooli arhiiv, Pankjavitsa kooli nurgakivi materjal), usuelu(fotod Petseri kloostrist ja tsässonatest), on rohkelt trükiseid setodelt ja setodest, väike algusjärgus kunstikogu ja mõndagi muud.
Lahkete inimeste abiga täienevad kogud veelgi ja on suureks abiks huvilistele ning uurijatele Setomaa tundmaõppimisel.