Tsässon on külakogukonna traditsiooniline palvemaja. See on väike puust ehitis, mille katusel on rist. Tsässona ehitas ja hooldas külarahvas ise ning tavaliselt ehitati see küla keskele tee äärde. Tsässona sisemus on lihtne - idaosas on riiul ikoonide jaoks, mis on üsna sageli kaunistatud pühaserättidega. Tänapäeval on aga vanad ja käsitsimaalitud ikoonid asendatud uute, masstoodanguna valmistatud ikoonidega ning väga vähe leidub ka püheserätte. Kui vanal ajal olid tsässonate uksed lukustamata, siis tänapäeval on need lukus, et kaitsta neid varaste eest.
Igal tsässonal on oma pühak, kuna tsässonad on seotud pühakupäevadega. Võimalik on valida kahe nimevariandi vahel: pühakunimest/ - päevast või mõnest muust kirikupühast tulenev. Näiteks on Treskis Jaani, Laossinas Maarja, Jaastrovas Migula jne tsässon.
Peale sakraalse tähenduse, on tsässonatel ka praktiline tähendus. Mõni kord kasutati seda matmata surnu hoidmiseks. Seda sel juhul kui kodus vähe ruumi oli. Samuti kasutati seda varjualusena - halva ilma korral anti varju pühadelistele või surnuaialistele.
Aun, M. "Setumaa kogumik 1. Uurimusi arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost".
!!!!!!!!!!!!!!..)))Ты впереди..
ОтветитьУдалить